Sellel saidil. Radiomeetriliste levinumad tüübid Tutvumisleht. Süsinik 14 Tutvumisleht. Nagu on näidatud ülaltoodud skeemil, radioaktiivne isotoop süsinik pärineb Maa atmosfäärist, jaotub pinnal olevate elusorganismide vahel, ja lakkab organismis end täiendamast pärast selle organismi suremist. See tähendab, et elutu orgaaniline aine on tegelikult suletud süsteem, kuna pärast surma ei sisene organismi süsinikku, juhtum, mis mõjutaks täpseid mõõtmisi. Radiomeetriliselt tutvumine, lagunevat ainet nimetatakse vanem-isotoopiks ja lagunemise stabiilset tulemust - tütarproduktiks. Kuna süsiniku poolväärtusaeg on aastaid, teadlased saavad mõõta proovi vanust, määrates kindlaks, mitu korda on selle algne süsinikukogus pärast organismi surma pooleks lõigatud. Kõigis radiomeetrilistes protseduurides on konkreetne vanusevahemik, millal tehnikat kasutada saab. Kui tütarprodukti on sel juhul liiga palju, siis lämmastikku , vanust on raske kindlaks teha, kuna poolväärtusaeg ei moodusta olulist protsenti materjali vanusest.
2. Absoluutse vanusega tutvumine
Umbes 75 aastaid tagasi, Williard F. Libby, Chicago ülikooli keemiaprofessor, ennustas, et süsiniku radioaktiivne isotoop, tuntud kui süsinik, looduses. Kuna süsinik on elus põhiline, esineb koos vesinikuga kõigis orgaanilistes ühendites, sellise isotoobi tuvastamine võib olla aluseks iidsete materjalide vanuse kindlakstegemise meetodile. Töö mitme kaastöötajaga, Libby tuvastas radiosüsiniku loodusliku esinemise, tuvastades selle radioaktiivsuse Baltimore"i kanalisatsiooni metaanis.
Poolväärtusaeg on aeg, mis on vajalik poolte proovis olevate vanemate aatomite muutmiseks tütarproduktideks. Seda illustreerib allolev diagramm. Süžee.
Kirjeldus: Half-Life laboriga, õpilased saavad radioaktiivsusest paremini aru tutvumine ja poolväärtusajad. Õpilased suudavad visualiseerida ja modelleerida, mida mõeldakse reaktsiooni poolväärtusajaga. Laiendusega, see katse on kasulik analoogia radioaktiivse lagunemise ja süsiniku suhtes tutvumine. Seda katset saab kõige paremini kasutada õpilane, kes töötab paarikaupa. Eesmärgid Õpilased proovivad modelleerida radioaktiivset lagunemist, kasutades hüpoteesi loomise teaduslikku mõtteprotsessi, siis testida seda järelduste kaudu.
See on suurepärane sissejuhatus järelduse teaduslikule protsessile, teadusteooriate kujundamine, ja suhtlemine eakaaslastega. See on kasulik ka matemaatika klassiruumis andmete graafiku koostamise käigus. Selle seose nägemine aitab õpilastel mõista, kuidas teadlased saavad proovis vanuse kindlaks teha, vaadates proovis oleva radioaktiivse materjali hulka.
Taust poolestusaeg Kui kahel tuumal on erinev mass, kuid sama aatomnumber, neid tuumasid peetakse isotoopideks.
Tutvumine kivimite ja fossiilidega geoloogiliste meetodite abil
Radiomeetriline Tutvumisleht Tegevus. See praktiline tegevus on mõne radiomeetria simulatsioon tutvumine meetodid, mida teadlased kasutavad mineraali või fossiili vanuse määramiseks. Tegevus kasutab radioaktiivse poolväärtusaja põhiprintsiipi, ja see on hea järeltund pärast seda, kui õpilased on õppinud tundma poolväärtusaja omadusi.
Radiosüsinik tutvumine on 20. sajandi üks olulisemaid avastusi 10 poolväärtusajad, a-s on väga väike kogus radioaktiivset süsinikku.
See, kas antud isotoob on radioaktiivne või mitte, on selle konkreetse isotoobi omadus. Mõned isotoopid on lõputult stabiilsed, teised on radioaktiivsed ja lagunevad heitmete iseloomuliku vormi kaudu. Aja möödudes, järjest vähem on radioaktiivset isotoopi, ja radioaktiivsuse tase väheneb. Radioaktiivse lagunemise huvitav ja kasulik aspekt on poolestusaeg. Konkreetse radioaktiivse isotoobi poolväärtusaeg on konstantne; tingimused seda ei mõjuta ja on sõltumatu selle isotoobi algsest kogusest.
Näiteks, koobalt, isotoop, mis eraldab gammakiiri, mida kasutatakse vähi raviks, poolestusaeg on 5. Pange tähele, et antud aine puhul, selle tekitatava kiirguse intensiivsus on otseselt proportsionaalne aine lagunemiskiiruse ja aine kogusega.
Filmimängija nõuab Flash-i
See leht on arhiivitud ja seda ei värskendata enam. Hoolimata sellest, et näib olevat suhteliselt stabiilne koht, Maa pind on minevikus dramaatiliselt muutunud 4. Mäed on ehitatud ja murenenud, mandrid ja ookeanid on liikunud suuri vahemaid, ja Maa on kõikunud äärmiselt külmast ja peaaegu täielikult jääkattest väga soojaks ja jäävabaks. Need muutused toimuvad tavaliselt nii aeglaselt, et neid on inimelu jooksul vaevu võimalik tuvastada, kuid isegi sel hetkel, Maa pind liigub ja muutub.
Kuidas poolväärtusaega tehniliselt määratleda? Vikipeediast, radioaktiivne lagunemine on protsess, mille käigus ebastabiilne aatomituum kaotab spontaanselt energia.
Kuidas leiavad teadlased planeetide vanuse kuupäevavalimid või planeediaja suhtelise vanuse ja absoluutse vanuse? Kui süsinik on kaaliumi või uraaniga võrreldes nii lühiajaline, miks meedia mõttes nii on, me räägime peamiselt süsinikust ja harva teistest? Kas meteoriidiproovide vanuse mõõtmiseks kasutatakse süsiniku isotoope?? Kuuleme palju ajahinnanguid, X sada miljonit, X miljonit aastat, jne.
Looduses, kõigil elementidel on tuumas erineva neutronite arvuga aatomid. Neid erinevaid aatomeid nimetatakse isotoopideks ja neid tähistab tuumas olevate prootonite ja neutronite summa. Vaatame lihtsat juhtumit, süsinik. Süsinikul on 6 prootonid oma tuumas, kuid selle tuuma peremees olev neutronite arv võib ulatuda 6 kuni 8.
Seega on meil kolm erinevat süsiniku isotoopi: Süsinik koos 6 prootonid ja 6 neutronid tuumas, Süsinik koos 6 prootonid ja 7 neutronid tuumas, Süsinik koos 6 prootonid ja 8 neutronid tuumas. Nii süsinik kui ka süsinik on stabiilsed, kuid süsinik on ebastabiilne, mis tähendab, et tuumas on liiga palju neutroneid.
RADIOMEETRILINE AJAKAAL
Kui näete seda sõnumit, see tähendab, et meil on probleeme väliste ressursside laadimisega meie veebisaidile. Sisselogimiseks ja Khani akadeemia kõigi funktsioonide kasutamiseks, lubage oma brauseris JavaScripti. Anneta Sisene Registreeru Kursuste otsimine, oskused, ja videod. Teadusfüüsika raamatukogu Kvantfüüsika tuumad.
Ülesanne. Süsiniku poolestusaeg 14, see on, poole süsiniku jaoks vajalik aeg 14 lagunemiseks proovis, on muutuv: mitte iga süsinik 14 isendil on täpselt.
Selles osas uurime süsiniku kasutamist tutvumine fossiilsete jääkide vanuse määramiseks. Süsinik on bioloogiliselt oluliste molekulide põhielement. Organismi eluajal, süsinik tuuakse keskkonnast rakku süsinikdioksiidi või süsinikupõhiste toidumolekulide, näiteks glükoosi kujul; seejärel kasutatakse bioloogiliselt oluliste molekulide, näiteks suhkrute ehitamiseks, valgud, rasvad, ja nukleiinhapped.
Need molekulid viiakse seejärel rakkudesse ja kudedesse, mis moodustavad elusolendid. Seega, organismid alates üherakulistest bakteritest kuni suurimate dinosaurusteni jätavad endast maha süsinikupõhised jäänused. Süsinik tutvumine põhineb lagunemisel 14 C, suhteliselt pika poolväärtusajaga süsiniku radioaktiivne isotoop. Kuigi 12 C on kõige rikkalikum süsiniku isotoob, on peaaegu püsiva suhtega 12 C kuni 14 C keskkonnas, ja seega molekulides, rakke, elusorganismide kudedesse.
See püsiv suhe säilib kuni organismi surmani, millal 14 C lõpetab täiendamise. Sel hetkel, kogusumma 14 C organismis hakkab hüppeliselt lagunema. Seega, koguse teadmisega 14 C fossiilsetes jääkides, vaadeldava lahkumise uurimisega saate kindlaks teha, kui kaua organism suri 12 C kuni 14 C suhe elusorganismi eeldatavast suhtest.
Radioaktiivsed isotoopid, nagu näiteks 14 C, laguneda eksponentsiaalselt. Isotoobi poolväärtusaeg on määratletud kui aeg, mis kulub pooleks esialgse radioaktiivse isotoobi koguse olemasolust.
Tuumakeemia: Pool elu ja radioaktiivsed kohtingud
Ebastabiilsed tuumad lagunevad. Kuid, mõned nukliidid lagunevad kiiremini kui teised. Näiteks, raadium ja poloonium, avastasid Marie ja Pierre Curie, laguneb kiiremini kui uraan.
Õpilased kasutavad isotoopide poolestusaja omadusi, et määrata helmekottidest valmistatud erinevate kivimite ja fossiilide vanus. Selle simulatsiooni kaudu, nad saavad.
Pärast selle jaotise lugemist saate teha järgmist :. Nagu me varem mainisime, on igal radioaktiivsel isotoopil oma lagunemismuster. See ei lagune mitte ainult energia ja aine eraldamisega, kuid see laguneb ka temale omase kiirusega. Radioaktiivse isotoobi lagunemise kiirust mõõdetakse poolväärtusajaga. Terminit poolestusaeg on määratletud kui aeg, mis kulub poolel radioaktiivse materjali aatomite lagunemisel.
Erinevate radioisotoopide poolestusaeg võib ulatuda mõnest mikrosekundist miljardite aastateni. Allpool olevast tabelist leiate radioisotoopide loetelu ja nende poolväärtusajad. Kuidas mõjutab poolväärtusaeg isotoopi?
Süsinikdiitingu lugu
Kõik õigused kaitstud. Professor Willard Libby, keemik Chicago ülikoolis, esitas esimest korda radiosüsiniku idee tutvumine aastal Kolm aastat hiljem, Libby tõestas oma hüpoteesi õigeks, kui dateeris täpselt juba teadaoleva vanusega objektide rea. Üle aja, süsinik laguneb prognoositaval viisil. Ja raadiosüsiniku abil tutvumine, teadlased saavad seda lagunemist kasutada omamoodi kellana, mis võimaldab neil minevikku piiluda ja määrata absoluutsed kuupäevad kõigele, alates puidust kuni toiduni, õietolm, kaka, ja isegi surnud loomi ja inimesi.
Sel ajal, kui taimed on elus, nad võtavad süsinikku sisse fotosünteesi kaudu.
Lagunemismäärasid mõõdetakse poolväärtusaegades - aeg, mille jooksul pool radioaktiivsest elemendist laguneb. Näiteks, nagu allpool vasakul on näidatud, uraan.
Petroloogia Tulane Ülikool Prof. Stephen A. Nelsoni radiomeetriline Tutvumisleht Enne Maa parimat ja aktsepteeritumat vanust pakkus Lord Kelvin, lähtudes ajast, mis on vajalik Maa täieliku vedelast olekust praeguse temperatuurini jahtumiseks. Ehkki tunneme selle arvutusega nüüd palju probleeme, vanus 25 minu aktsepteeris enamus füüsikuid, kuid enamik geolooge peab seda liiga lühikeseks. Siis, aastal , avastati radioaktiivsus.
Tunnustamine, et aatomite radioaktiivne lagunemine toimub Maal, oli oluline kahes aspektis: See andis veel ühe soojusallika, ei arvesta Kelvin, mis tähendaks, et jahutusaeg peaks olema palju pikem. See pakkus vahendeid, mille abil saaks Maa vanust iseseisvalt määrata. Radiomeetria põhimõtted Tutvumisleht. Radioaktiivset lagunemist kirjeldatakse tõenäosusega, et aatomi tuuma koostisosad pääsevad läbi potentsiaalse energiabarjääri, mis seob neid tuumaga.
